Ei viitsi kriisist praegu kriitilise tooniga jälle kirjutada, vaid sooviks avaldada pigem oma mõtteid. Tean, et majandusega on lood praegu kehvad ning see pudutab meid kõiki. Antud kiri ei ole mõeldud käesolevate olukordade heietamiseksvõi laitmiseks, vaid ma sooviksin avaldada endapoolset arvamust ningpakkuda välja lahendusi.
Kui aus olla, siis paljud analüütikukojad ning suurpangad on nimetanud praegust olukorda ning lähitulevikku prognoosimatuks. Põhimõtteliselt ei tea keegi seda, kuidas peaksid majanduse elavdamise abipaketid mõjutama reaalmajandust või kui hulluks peaks asi minema. Me saame teha vaid refleksiivseid ennustusi, mis põhineksid suures osas meie väljamõeldud kriteeriumitele ning sügaval meie sees rajanevatele lootustele.
Ma tahtsin avaldada oma arvamust valitsuse eksporditoetuse teemal. Nimelt arvan ma seda, et see ei aita mitte midagi. Muidugi oleks vajalik ühele riigile, et eksport ületaks importi ning kaubandusbilanss oleks positiivne, kuid kui me räägime välisturgudest ning Eesti kaubanduspartneritest, siis meie peamised kaubanduspartnerid- Venemaa, Poola, Inglismaa, Soome, Rootsi, Läti - nendes riikides on samuti langus ning turg käitub väga ettevaatlikult, kuna tarbimine on vähenenud ning nende riikide valuutad (v.a. latt ja euro) on devalveerunud, kroon on aga nende suhtes fikseeritult tugev, mis tuleks ekspordile kahjuks. Samas libisevad ka paljud majandused protektsionismi poole, mille peamine ülesanne oleks oma kodumaist turgu vee peal hoida ning üritada püüda tarbijat oma just riigi tooteid ostma.
Seoses nafta hinna langusega kannatab meie naaber Venemaa, mis on üks peamisi Eesti kaubanduspartnereid. Rubla on juba mitu korda devalveeritud ning kuna majandus tõmbub veel kokku ning nafta hind langeb veelgi, siis tähendab see uut devalveerimist,mis tuleks kaubanduslikult Eestile veel rohkem kahjuks.
Mida ma tahaksin öelda, oleks see, et eksport ei päästa meid. Me peaksime arendama sisemajandust, seda infrastruktuuride arendamise ning loomise pealt. Väga vähe aitab tegelikult see, kui pangad saavad oma balansslehed puhtaks ning hakkavad uuesti laenama.Kuid kellele laenata kui märtsis pidavat töötute arv Eestis tõusma 100 000 inimeseni, mis tähendab seda, et maksejõuetuid inimesi tuleb veel rohkem juurde. Vaja oleks majandus tööle saada ning seda uute töökohtade loomise pealt. Ehitame maanteid ning riigile kasulikke projekte.
Kuna eelmine aasta jõudis meediasse mitu artiklit teemadel nagu poleks Eesti ära kasutanud oma eurorahasid, siis olen arvamusel, et Eesti peaks rakendama oma töötuid just infrastruktuuride arendamisesse, sest see looks turu ka ehitussektoriga seotud valdkondadele ning hankijatele mis tõstaks tööhõivet Eestis ning tooks raha riigikassasse ning mis peamine - inimesed saaksid võtta jälle laene. Raha infrastruktuuride arendamisest saaks küsida Euroopa Liidult ja eksporditoetustelt ning seda tuleks teha kiiremas korras, kuna ma arvan, et lähitulevikus võib Euroopa Liidu siseselt näha tõrkeid, mis tingiksid suhete jahenemise liiduriikide vahel ning võib luua olukorra, kus tugevamate majandustega liiduriigid võivad hakata majanduslikult streikima nõrgemate liiduriikide vastu (väga hea näide on Saksamaa, kes on aastaid kandnud EL-i ühiskassa staatus ning kes pidi ohverdama oma marga, mis tõi neile enne euroga ühinemist palju rohkem sisse kui praegune valuuta).Liidus kasvavad pinged ning need tulenevad just majandusest. Mitme Euroopa Liidu riikide (Itaalia, Kreeka, Portugal) riigivõlg ületab SKP-d. Seoses majanduslike pingetega kasvavad konfliktid sotsiaalseteks. Sagenevad rünnakud eri rahvuste vastu ning võivad esile tõusta äärmuslased. Maad võtavad kaos ning paanika, paljud hakkavad uskuma maailmalõppu. Seda ainult siis, kui riigid ei tegutse.
Ma olen tüdinenud ootamisest ning lootmisest heade uudiste järele ning igasuguste analüütikute prognoosidest. Ma olen väsinud sellest,et lodetakse et uus tõus hakkaks Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast peale, kuid need riigid on teistsuguste ning palju raskemate olukordade ees kui meie, Eesti.
Meie pluss seisneb selles, et suudame ennast kiiresti ümber mobiliseerida, kuna oleme väike riik. Ning kui me kiirelt tegutseme ning rakendame uusi ideid, mitte ei lange masendusse, siis küsin ma -miks ei võiks uus majandustõus alguse saada Eestist? Kõige kiirema lahenduse antud olukorrale leiabki see, kes suudab kiiresti tegutseda,mõeldes kõigepealt oma rahva ning riigi hüvangule.
Kui aus olla, siis paljud analüütikukojad ning suurpangad on nimetanud praegust olukorda ning lähitulevikku prognoosimatuks. Põhimõtteliselt ei tea keegi seda, kuidas peaksid majanduse elavdamise abipaketid mõjutama reaalmajandust või kui hulluks peaks asi minema. Me saame teha vaid refleksiivseid ennustusi, mis põhineksid suures osas meie väljamõeldud kriteeriumitele ning sügaval meie sees rajanevatele lootustele.
Ma tahtsin avaldada oma arvamust valitsuse eksporditoetuse teemal. Nimelt arvan ma seda, et see ei aita mitte midagi. Muidugi oleks vajalik ühele riigile, et eksport ületaks importi ning kaubandusbilanss oleks positiivne, kuid kui me räägime välisturgudest ning Eesti kaubanduspartneritest, siis meie peamised kaubanduspartnerid- Venemaa, Poola, Inglismaa, Soome, Rootsi, Läti - nendes riikides on samuti langus ning turg käitub väga ettevaatlikult, kuna tarbimine on vähenenud ning nende riikide valuutad (v.a. latt ja euro) on devalveerunud, kroon on aga nende suhtes fikseeritult tugev, mis tuleks ekspordile kahjuks. Samas libisevad ka paljud majandused protektsionismi poole, mille peamine ülesanne oleks oma kodumaist turgu vee peal hoida ning üritada püüda tarbijat oma just riigi tooteid ostma.
Seoses nafta hinna langusega kannatab meie naaber Venemaa, mis on üks peamisi Eesti kaubanduspartnereid. Rubla on juba mitu korda devalveeritud ning kuna majandus tõmbub veel kokku ning nafta hind langeb veelgi, siis tähendab see uut devalveerimist,mis tuleks kaubanduslikult Eestile veel rohkem kahjuks.
Mida ma tahaksin öelda, oleks see, et eksport ei päästa meid. Me peaksime arendama sisemajandust, seda infrastruktuuride arendamise ning loomise pealt. Väga vähe aitab tegelikult see, kui pangad saavad oma balansslehed puhtaks ning hakkavad uuesti laenama.Kuid kellele laenata kui märtsis pidavat töötute arv Eestis tõusma 100 000 inimeseni, mis tähendab seda, et maksejõuetuid inimesi tuleb veel rohkem juurde. Vaja oleks majandus tööle saada ning seda uute töökohtade loomise pealt. Ehitame maanteid ning riigile kasulikke projekte.
Kuna eelmine aasta jõudis meediasse mitu artiklit teemadel nagu poleks Eesti ära kasutanud oma eurorahasid, siis olen arvamusel, et Eesti peaks rakendama oma töötuid just infrastruktuuride arendamisesse, sest see looks turu ka ehitussektoriga seotud valdkondadele ning hankijatele mis tõstaks tööhõivet Eestis ning tooks raha riigikassasse ning mis peamine - inimesed saaksid võtta jälle laene. Raha infrastruktuuride arendamisest saaks küsida Euroopa Liidult ja eksporditoetustelt ning seda tuleks teha kiiremas korras, kuna ma arvan, et lähitulevikus võib Euroopa Liidu siseselt näha tõrkeid, mis tingiksid suhete jahenemise liiduriikide vahel ning võib luua olukorra, kus tugevamate majandustega liiduriigid võivad hakata majanduslikult streikima nõrgemate liiduriikide vastu (väga hea näide on Saksamaa, kes on aastaid kandnud EL-i ühiskassa staatus ning kes pidi ohverdama oma marga, mis tõi neile enne euroga ühinemist palju rohkem sisse kui praegune valuuta).Liidus kasvavad pinged ning need tulenevad just majandusest. Mitme Euroopa Liidu riikide (Itaalia, Kreeka, Portugal) riigivõlg ületab SKP-d. Seoses majanduslike pingetega kasvavad konfliktid sotsiaalseteks. Sagenevad rünnakud eri rahvuste vastu ning võivad esile tõusta äärmuslased. Maad võtavad kaos ning paanika, paljud hakkavad uskuma maailmalõppu. Seda ainult siis, kui riigid ei tegutse.
Ma olen tüdinenud ootamisest ning lootmisest heade uudiste järele ning igasuguste analüütikute prognoosidest. Ma olen väsinud sellest,et lodetakse et uus tõus hakkaks Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast peale, kuid need riigid on teistsuguste ning palju raskemate olukordade ees kui meie, Eesti.
Meie pluss seisneb selles, et suudame ennast kiiresti ümber mobiliseerida, kuna oleme väike riik. Ning kui me kiirelt tegutseme ning rakendame uusi ideid, mitte ei lange masendusse, siis küsin ma -miks ei võiks uus majandustõus alguse saada Eestist? Kõige kiirema lahenduse antud olukorrale leiabki see, kes suudab kiiresti tegutseda,mõeldes kõigepealt oma rahva ning riigi hüvangule.
Eksport on riigile kindlasti väga vajalik, kuid kui tooteid välisturgudel ei tarbita, siis ei ole sellel ka erilist mõtet...
No comments:
Post a Comment