Inflatsiooniinimesed

Inflatsiooniinimesed on need, kes soetavad alati asju siis kui need on kõige kallimad, sest see loob teatava staatuselise hoiaku, kuna nad ostavad endale asju siis kui need on kõige kallimad.
Inflatsiooniinimesed on samuti need, kes lähevad buumidega mõtlematult kaasa ning aitavad neid tekitada ja üleval hoida. Nad põevad sageli allahindlusi kauplustes ning neid, kes ostavad odavamalt, kuna kallis hind on pop ja moes, just nagu elustiil, mis nähtud Weekendi või Vogue´i artiklitest.
Odav raha ajab hinnad kõrgele. Aga sellest me ei mõtle. Ostujõud kõrge hinna juures on ju ärapanemine neile, kes seda teha ei saa. Olen nii uhke, et nad kadedad on. Oot-oot, ta võttis laenu ning ostis ka selle. Kurat, ma pean uuesti laenu võtma ning etema ostma.
Täna on inflatsiooniinimesed ohvrid. Ning need on õnnelikud, kes sellega kaasa ei läinud. Infla-inimestele soovitaksin jätkuvalt tarbida kodumaist õlut ja maiustusi. Kindlasti tuleks hoiduda piima-ja leivatoodetest. Infla-inimesed peavad teadvustama seda, et inflatsioon on praegu taandunud 8 % -le ning ning osa asju on veel kallid, seega saavad nad neid endale osta ning seda mõttetud, ületähtsustatud ning kallist kodumaist turukest turgutada.
Infla-inimsed ehk ei tea minu alternatiividest, aga ega ma ei räägi ka seda neile. Igaljuhul, Milka šokolaad on palju parem ning odavam kui Kalevi küünlavaha. Austria importõlu on palju odavam kui Saku Rock või Saku Kuld.
Miks peaksin ma Eestimaist eelistama? Kas inflatsioon kehtib siis ainult kodumaistele toodangutele?
Poes ringi käies olen ma ainult teadvustanud ühte - hindade näol eelistab riik importi, aga
kodumaine on lükatud tahaplaanile. Kuigi peaks olema vastupidi, eriti praeguses majanduslikus olukorras.
Ärge tulge mulle ajama, et eelista Eestimaist! Ma ei näe sellel mingit mõtet, kuna on palju paremaid ja odavamaid importtooteid alternatiiviks kohalikele toodetele. Ning kui kõik hakkaksid Eestimaist eelistama, siis lükkaks see kodumaise träni hinnad veel kord ülesse, sest nõudlus kasvab.
Seega kutsun üles kõiki boikoteerima Eestimaist kaupa nii kaua, kuni hindu pole alandatud taskukohasemaks!

Miks?

Kuu kolmandal laupäeval realiseerusid veebruarikuu optsioonid. Virtuaalportfellis olevad USO put - optsioonid strike hinnaga 20 USD maksid 0.05 USD üks leping. Enne nädalavahetust aga USO alusvara hind tõusis, mis tõttu langes put-optsiooni väärtus 0.02 USD. Selle hinna juures ta ka realiseerus.
Kuid täna on sama optsioonilepungu hinnaks 0.16 USD, kuna turg kukkus ning USO hind langes. 1 näruse päevakese jäin hiljaks, et asi oleks ilus olnud.
Ma räägin sellest, kuna viimased pool aastat on mul pidevalt igas elu valdkonnas nii olnud. Ja ma olen sellest nii tüdinenud. Kuid see nimetatud nüanss on vaid üks piisk ookeanist...

Kas rõõm on õnn?

Rõõmu seostatakse tihti õnnega ning rõõmsad inimesed pidavat olema ka õnnelikud. Kuid õnn ja rõõm ei ole üks ja seesama.

Kui Johann Voldemar Jannsen Eesti hümnile sõnad kirjutas, siis tõi ta esimese salmi esimeses lauses ära õnne ja rõõmu, mis sümboliseerib tundeid isamaa üle. Need sõnad on tegelikult sügavamad kui me arvata oskame

"Õnn" on asetatud antud lauses ettepoole kui "rõõm", mis näitab seda, et J.V.Jannsen pidi aru saama õnnest, mis on tähtsam kui rõõm, sest sellel on püsivam väärtus ning see kindlustab meile ka rõõmu.

Meie õnnetundest ning heaolust lähtubki rõõm, mis teeb meie elu nauditavaks. Kuigi rõõm on pelgalt emotsioon, on seda vaja inimese eksistentsiks ning jätkusuutlikkuseks. Seega riigi ülesanne oleks kindlustada õnn, et inimesed oleksid riigiga rahul ning rõõmsad ja seega jätkusuutlikkud.

Õnn on suhteline mõiste. Minu õnn ei pruugi olla see mis on õnn kellegi teise jaoks. Kuigi vaatamata oma suhtelisusele, on tal üks siduv funktsioon kõikide osapoolte vahel - ta teeb meid õnnelikuks ning seega ka rõõmsaks, olgu ta siis oma olemuselt milline tahes. Nõnda nagu on ka meie õnne saavutamise eesmärgid erinevad, on ka meie õnned erinevad. Kõik oleneb sellest, mida me väärtustame ning mis meid esmalt õnnelikuks ning seejärel rõõmsaks teeb.

Nõnda nagu kirjutab Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon "...Me hoiame neid tõdesid olevat ilmsed, et kõik inimesed on loodud võrdsetena, et nad on omatud on Looja poolt, koos kindlate võõrandamatute õigustega, mis koos nendega on elu, vabadus ja püüdlus õnnele."

Kuidas ikkagi teadis Thomas Jefferson sinna lisada püüdlus õnnele, mitte lihtsalt õnn? Ehk teadis ta seda, et rahvas peab ise püüdlema, et õnne saavutada ning riik peab kindlustama selle, et iga indiviid õnne poole püüdleks.

Antud küsimus on ka ühe tuntud filmi läbivaks teemaks.

Euro odavneb ja krooni ootab ees devalveerimine.

Euro odavneb, kuna Ida-Euroopast tulenevate liikmesriikite valuutade müügisurve ning investorite pessimistlikkus majanduse suhtes mõjutab Euroopa ühisraha euro kurssi teiste valuutade suhtes. Samuti on paljudel eurot omavatel riikidelt suured riigivõlad, mis Itaalia, Portugali ning Kreeka puhul ületavad koguni riigi SKP-d.
Kuigi majanduse stimuleerimiseks välja käidud hiiglaslikud abipaketid peaksid dollari kurssi alandama, jätkab dollar siiski tugevnemist teiste valuutade suhtes, kuna maailma kõige võimsama majanduse riiklikesse võlakirjadesse tehtavate investeeringute hulka võib lugeda uueks mulliks võlakirjaturul. Investorid on varmad laenama oma kapitali USA-le, mis muidugi rahastab sellega oma majanduse elavdamise plaane. See pole muidugi märk positiivsusest majanduses, kuna investeeringut korporatiivsetesse võlakirjadesse ning aktsiatesse on vähenenud oluliselt.
Briti naelale aga ennustaksin jätkuvalt tugevat müügisurvet, kuna Suurbritannia liigub järjest rohkem majandusliku depressiooni poole.
Kuna kroon on teiste valuutade suhtes ning just oma kaubanduspartnerite suhtes tugev, siis võime näha paari kuu pärast devalveerimist, siis kui ekspordiabi pakett on vastu võetud ning mis tänu Eesti kaubanduspartnerite nõudluse jahenemise tõttu lõpuks ära ei tasu, asuvad Eesti ettevõtjad pitsitama valitsust, et see teeks midagi krooni tugeva kursi suhtes. Arvan, et ekspordiabi toetuse eest saaks kodumaisel turul midagi efektiivsemat korda saata, kuna paljud majandused liiguvad praegu protektsionismi suunas. Devalveerimine tooks ka juurde lisaraha riigikassasse.

Ei viitsi kriisist praegu kriitilise tooniga jälle kirjutada, vaid sooviks avaldada pigem oma mõtteid. Tean, et majandusega on lood praegu kehvad ning see pudutab meid kõiki. Antud kiri ei ole mõeldud käesolevate olukordade heietamiseksvõi laitmiseks, vaid ma sooviksin avaldada endapoolset arvamust ningpakkuda välja lahendusi.
Kui aus olla, siis paljud analüütikukojad ning suurpangad on nimetanud praegust olukorda ning lähitulevikku prognoosimatuks. Põhimõtteliselt ei tea keegi seda, kuidas peaksid majanduse elavdamise abipaketid mõjutama reaalmajandust või kui hulluks peaks asi minema. Me saame teha vaid refleksiivseid ennustusi, mis põhineksid suures osas meie väljamõeldud kriteeriumitele ning sügaval meie sees rajanevatele lootustele.
Ma tahtsin avaldada oma arvamust valitsuse eksporditoetuse teemal. Nimelt arvan ma seda, et see ei aita mitte midagi. Muidugi oleks vajalik ühele riigile, et eksport ületaks importi ning kaubandusbilanss oleks positiivne, kuid kui me räägime välisturgudest ning Eesti kaubanduspartneritest, siis meie peamised kaubanduspartnerid- Venemaa, Poola, Inglismaa, Soome, Rootsi, Läti - nendes riikides on samuti langus ning turg käitub väga ettevaatlikult, kuna tarbimine on vähenenud ning nende riikide valuutad (v.a. latt ja euro) on devalveerunud, kroon on aga nende suhtes fikseeritult tugev, mis tuleks ekspordile kahjuks. Samas libisevad ka paljud majandused protektsionismi poole, mille peamine ülesanne oleks oma kodumaist turgu vee peal hoida ning üritada püüda tarbijat oma just riigi tooteid ostma.
Seoses nafta hinna langusega kannatab meie naaber Venemaa, mis on üks peamisi Eesti kaubanduspartnereid. Rubla on juba mitu korda devalveeritud ning kuna majandus tõmbub veel kokku ning nafta hind langeb veelgi, siis tähendab see uut devalveerimist,mis tuleks kaubanduslikult Eestile veel rohkem kahjuks.
Mida ma tahaksin öelda, oleks see, et eksport ei päästa meid. Me peaksime arendama sisemajandust, seda infrastruktuuride arendamise ning loomise pealt. Väga vähe aitab tegelikult see, kui pangad saavad oma balansslehed puhtaks ning hakkavad uuesti laenama.Kuid kellele laenata kui märtsis pidavat töötute arv Eestis tõusma 100 000 inimeseni, mis tähendab seda, et maksejõuetuid inimesi tuleb veel rohkem juurde. Vaja oleks majandus tööle saada ning seda uute töökohtade loomise pealt. Ehitame maanteid ning riigile kasulikke projekte.
Kuna eelmine aasta jõudis meediasse mitu artiklit teemadel nagu poleks Eesti ära kasutanud oma eurorahasid, siis olen arvamusel, et Eesti peaks rakendama oma töötuid just infrastruktuuride arendamisesse, sest see looks turu ka ehitussektoriga seotud valdkondadele ning hankijatele mis tõstaks tööhõivet Eestis ning tooks raha riigikassasse ning mis peamine - inimesed saaksid võtta jälle laene. Raha infrastruktuuride arendamisest saaks küsida Euroopa Liidult ja eksporditoetustelt ning seda tuleks teha kiiremas korras, kuna ma arvan, et lähitulevikus võib Euroopa Liidu siseselt näha tõrkeid, mis tingiksid suhete jahenemise liiduriikide vahel ning võib luua olukorra, kus tugevamate majandustega liiduriigid võivad hakata majanduslikult streikima nõrgemate liiduriikide vastu (väga hea näide on Saksamaa, kes on aastaid kandnud EL-i ühiskassa staatus ning kes pidi ohverdama oma marga, mis tõi neile enne euroga ühinemist palju rohkem sisse kui praegune valuuta).Liidus kasvavad pinged ning need tulenevad just majandusest. Mitme Euroopa Liidu riikide (Itaalia, Kreeka, Portugal) riigivõlg ületab SKP-d. Seoses majanduslike pingetega kasvavad konfliktid sotsiaalseteks. Sagenevad rünnakud eri rahvuste vastu ning võivad esile tõusta äärmuslased. Maad võtavad kaos ning paanika, paljud hakkavad uskuma maailmalõppu. Seda ainult siis, kui riigid ei tegutse.
Ma olen tüdinenud ootamisest ning lootmisest heade uudiste järele ning igasuguste analüütikute prognoosidest. Ma olen väsinud sellest,et lodetakse et uus tõus hakkaks Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast peale, kuid need riigid on teistsuguste ning palju raskemate olukordade ees kui meie, Eesti.
Meie pluss seisneb selles, et suudame ennast kiiresti ümber mobiliseerida, kuna oleme väike riik. Ning kui me kiirelt tegutseme ning rakendame uusi ideid, mitte ei lange masendusse, siis küsin ma -miks ei võiks uus majandustõus alguse saada Eestist? Kõige kiirema lahenduse antud olukorrale leiabki see, kes suudab kiiresti tegutseda,mõeldes kõigepealt oma rahva ning riigi hüvangule.

Eksport on riigile kindlasti väga vajalik, kuid kui tooteid välisturgudel ei tarbita, siis ei ole sellel ka erilist mõtet...

Mullidest...

Me kõik teame mis juhtus siis kui kinnisvaramull lõhkes. Hinnad hakkasid alla tulema ning inflatsioon hakkas vaikselt, kuid kindlalt tagasi andma, kuna raha ei lastud rohkem ringlusesse.

Aga seoses kinnisvaramulli lõhkemisega, leidis endale lõpu ka üks teine mull........nimelt BEIBENDUSMULL.

Olend, keda saab nimetada beibeks, on sarnaselt arenevatele turgudele rajanud oma väärtused laenurahale ning on orienteerunud odava raha kulutamisele, ning sellele, et seda raha võimalikult palju ning võimalikult kiiresti enda kätte saada. Laenuraha eest saab küll osta varasid - seda siis enamjaolt kinnisvara näol, kuid kui kinnisvara väärtus kukub, siis pole ta ju enam vara, vaid passiva? Ning kuna maja või korter vajab pidevat hooldust ning väljaminekuid, siis ei saa seda ka teoreetiliselt varaks nimetada. Real Estate - tegelikult riigi maa...

Ma ei tea kas beibed soetavad oma raha eest kinnisvara, kuid tean seda, et mida rohkem raha ringluses, seda rohkem on seda ka beibedel, kuna võimalus raha kättesaamiseks on lihtsalt suurem ning vahendeid selle saamiseks ka rohkem.

Praegusel ajal on aga inflatsioon taandumas ning asendumas peatselt deflatsiooniga. See tähendab kallimat raha, kuna seda on ringluses vähem (kattevara jääb samaks, kuid ringluses olev sularahahulk on väiksem). Raha kättesaamine on samuti raskem, kuna krediidiasutused ei ole enam nii varmad laenama. Beibedele tähendab see aga seda, et sarnaselt kinnisvarahindade kokku tõmbumisega, alaneb ka nende hind (tegemist on siis väärtushinnangute väärtusega). See tähendab seda, et beibede väärtushinnangud on sarnaselt inflatsioonile langenud, mis toob uue korrektsiooni sarnaselt kinnisvarahindadele. Mehele pööratav tähelepanu valuatsioon kujuneb ehk appikarjuvaks, kuna vaikselt hakatakse mõistma seda, et raha enam nii palju süsteemis ei ole, mis redigeerib väärtushinnanguid madalamale asetama.

See tähendab ka seda, et sarnaselt kinnisvarahindadele on ka beibed praegu odavad. Kuid kes neid tahaksid? Kellelgi pole üleliia seda mida beibed tahavad - raha. Ei aita ka foreclosure ehk siis beibede puhul odav eksport välismaale, kuna majanduskriis on globaalne. Täielik surnud ring või siis...põrgu. Mis oleks siis lahendus?

Beibesid võib endale lubada, eriti kui neil mingit passivat endaga kaasas pole, siis pikemas perspektiivis oleks see ehk isegi kasulik investeering, kuna odavalt saaduna oleks tulevikus ehk millegi üle rõõmustada. Eriti kui kasvatad beibet enda käe järgi ning ta harjub sinuga ära, ning tasapisi hakkab ka deflatsiooniga harjuma. Ilusat naist tahaksid kõik mehed, ning ega see beibegi siis nii teistmoodi isend pole. Tuleb talle lihtsalt selgeks teha mõiste "majanduslik surutis" ning kui aru ei saa, siis uuesti selgitada. Ning kui siis ka aru ei saa, siis lihtsalt öelda, et "bling-bling netu".

Linn on nillivaid beibesid täis, kuid kindlasti tuleks meeles pidada kui kaugele asjaga minna, kuna ajad on paraku sellised, mis ei luba eriti vabalt tegutseda ning igat otsust peaks kindlasti kaalutlema. Ning kuna beibendusmull on lõhkenud, siis võib näha trendiliikumisi välismaa-mehe-turul, kus tekitatakse kunstlik surve välismaise mehe saamiseks, kuna hiljutise kuulujutu järgi olevat ainult Eesti kõik halvasti. Aga uus mull paraku kaua ei kesta.

Ma küsin veel, mis oleks lahendus? Kas lasta turul ise tegutseda või siis sekkuda valitsuse tasandilt. Paraku ükstapuha mis vaheleastumine valitsuse poolt, mõjutab see meid kõiki mingil määral ning ei mängi rolli kas asi on kodulaenudes või beibedes, mõlemad on omavahel seotud. Aga kuna valitsus on näidanud väikest ning segast huvi halbade kodulaenude vastu, siis lastakse hindadel veel kukkuda ning turul ise tegutseda.

Beibedele ning kinnisvaraomanikele oleks kindlasti oluline raha liikumasaamine, kuna krediidi kättesaadavus looks uue turu ning kes teab, äkki ka uute mullide tekkimise. See tõstaks kindlasti nii kinnisvara kui ka beibede väärtust. Praegu on, nagu ma ennist ütlesin....põrgu? Kuid samas ka õhu välja laskmine sealt, kuhu ta on kogunenud ning illusioonide purunemine - seda mida ei ole tegelikult kunagi olnud.

Pildil olev kana ei ole asjaga kuidagi seotud.

Information war and economics

Since it´s development, the media has always been the brainfood and intellectual source for human societies. Today´s media is global, highly reliable and fast. It can provide all sort of information and is published almost in every corner of the world. The modern media can be either manipulative or concentrated. Dependent newsrooms have criterias and interests, which are usually related to earnings and ratings.
Media has always had it´s role in society. It helps to point and reflect the problems that concern us. Media also creates and makes people or turns them into something ugly. It can make things controversial or turn them around. For example, we all remember O.J. Simpson case. The ordinary courtcase was turned into a show. Either way, it has a power to create, build and make new opinions. Press has its hidden power in society, which the reporters and journalists are anxoius to use in full force in every possible chance.
We all know, that the world is in financial crisis. And it doesn´t concern person before it has touched his wallet. The layoffs and foreclosurer make the economic picture even more worse for the average people. Every month´s new data is more horrifying than the last. The average peson didn´t care about what happened before Lehman Brothers bankruptcy. If it doesn´t concern his welfare, then who gives a thing about some bank, whose services you have never even used. But then again, it all changed after Lehman
Since then, the news are only talking about financial crisis. I know, that this is the biggest crisis since The Great Depression and it is also the most widespread, thanks to globalization, free market system and capitalism. And it is impossible not to speak about it. But it seems to me that media is using the current crisis to get the viewers and readers and it doesn´t pull back, if it needs to spice the headlines with little more robust sentences, to get the ratings.
The media has done it´s work very well and gotten everybody aware of the crisis. I think that every living soul on planet Earth now knows what we are dealing with.
I went to the church on Christmas and the priest talked about the economy and financial crisis almost one quarter of the speech. In his tone of voice, I could hear the fear, agony and dissapointment. It was very different from the usual Christmas´ speech. Other example was my child´s kindergarden teacher. That woman has spoken all these years about happy things and chlidren, but suddenly she speaks of the crisis. Fear and horror are just light words to describe people´s reactions and toughts about this crisis, because people are often scared by the headlines of their local newspapers, which help to create panic and make people more depresses. But who do people believe? Its the media of course.
I have noticed that almost all the news publishers have gone a little bit „yellow”. I tought myself, that it´s like this because the publishers need to get their ratings and earnings to cope with the hard times. The competition for the readers clicks or orders is mostly working through the manipulation of the reader itself. The economic news are like the Papparazzi magazines, which are often oriented to emotions, instead of facts. And which often create false comphrehensions.
I call these news providers subprime news offerers and the people involved in this business the subprime editors. I think those subprime newsmakers make panic, horror and depression, by amplifying the emotions instead of concentrating on facts in the news, especially the economic news, which are being passed on to the reader or viewer with gloomy expressions.
My conclusion would be simple: be careful what you read or view, it can easily manipulate you. If you don´t like the facts or the way the news are being passed on to you, switch to the trustworthy and experienced sites or stations. Do not think with emotions. And not to underestimate current situation in economy. Things are nasty and it creates stress and tensions, especially if you are unaware about the future.